VÕITLUS MAAGA
Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis.
Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe?
Missugused olid tema lähemad ja kaugemad kavatsused Vargamäe suhtes?
Jälgige Andrese võitlust maaaga, tema saavutusi ja ebaõnnestumisi talu rajamisel, töörõõme ja muresid.
Kirjeldage Andrese tegevust ja saavutusi esimese aasta kevadel, suvel, sügisel, talvel. Missuguseks kujuneb kokkuvõte tööst ligi 10 aastase rähklemise järel? Paarikümne aasta möödudes?
Tehke kokkuvõte maa vastupanujõust tema harijale.
Leidke poeetilisi kujundeid, millega A. H Tammsaare seda vastupanujõudu iseloomustab.
Milles näeb Andres lahendus võitluses soomaastikuga?
Miks ei asu ta oma unistust teostama?
Leidke kõik tegurid, mis mõjusid ebasoodsalt Andrese unistuste realiseerimisele.
INIMESTEVAHELISED SUHTED
Jälgige inimesevahelisi suhteid, eriti Andrese vastuolusid Pearuga.
Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga?
Kuidas oli Pearu omandanud talu?
Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldees Andresega?
Kelle eeskuju jälgis Pearu?
Mis oli veel naabrivahelise salavimma põhjuseks?
Kuidas oli Pearu kohelnud eelmisi peremehi?
Missugused Pearu iseloomujooned tegid koostöö temaga eriti raskeks?
Miks ei õnnestunud Andresel alusatada koostööd maaparandamisel ka tesite naabritega?
PEREKONNAELU
Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu.
Missugust osa etendasid Andrese elus töörõõmud ja tuleviku lootused abielu vältel Krõõdaga?Kuidas jagunes töökoorem?
Missugused tõsiasjad saavad Andresele selgeks alles pärast Krõõda surma?
Miks tütarde sünd valmistas vanematele tuska?
Millest leiti lohutust?
Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu usaldussuhete seisukohalt.
Iseloomustage Andrese abielu Mariga.
Missugused olukorrad määrasid Andrese ja Mari abielu?
Miks ei kujunenud see abielu õnnelikuks?
Mis suhtes valmistas abielu Andresele eriti ränga pettumuse?
Iseloomustage Mari muresid ja hingepiinu. Millest need tulenesid?
Iseloomustage Pearu abielu oma "lambasihvriga".
Sunday, November 23, 2008
Saturday, November 15, 2008
9. kl kirjanduse KT kordamiseks
Eesti vanem kirjandus
Üldine ülevaade vanimast kirjandusest (õp lk 40-41 + vih)
Läti Henriku kroonika (õp lk 42 + vih)
Esimene eestikeelne piibel, piibli 10 käsku (õp lk 47-48 + vih)
Esimene eestikeelne raamat - katekismus (vih konspekt)
Otto Wilhelm Masing, tema tähtsus eesti kultuuriloos (õp lk 53-54)
Kristjan Jaak Peterson (vt 8. kl kirjanduse konspekti)
Rahvuslik ärkamisaeg
Üldine ülevaade rahvuslikust ärkamisajast (õp lk 66-68 + ülevaade siinsamas blogis)
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kultuurilooline panus (vih konspekt + õp lk 83)
Lydia Koidula (vih konspekt)
Carl Robert Jakobsoni Sakala ja 3 isamaakõnet (vih + õp lk 77-79)
Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" (vih konspekt + loetud teos)
romantism eesti kirjanduses - nt Bornhöhe, Koidula. Tuleta meelde romantismi tunnused (vt 8. kl kirjanduse konspektist)
Eesti Aleksandrikool
Eesti Kirjameeste Selts
Rahvusliku ärkamisaja olulisemad sündmused (siin võta appi ka ajaloos õpitud teadmised)
Rahvusliku ärkamisaja varjuküljed (Jannseni ja jakobsoni vastuolud)
Soovitan kõik teadmised mõistekaardile kanda ning seoste abil endale asi selgeks teha. Algus on Sul juba tehtud, nüüd pead veel veidi täiendama. Alati tuleb kasuks, kui Sa kellegagi koos õpid.
Jõudu!
Abistavaid küsimusi
1. Mida tähendab luulerida "kiri algab kirikust" eesti kultuuriloo seisukohalt?
2. Mis on kroonika?
3. Mis sajandil on kirjutatud Läti Henriku kroonika?
4. Mis on Maarjamaa?
5. Mis on katekismus?
6. Mis on esimene eestikeelne raamat, kes on selle autorid ja millal see ilmus?
7. Kes oli piibli tõlkimisel eestvedajaks?
8. Mis aastal ilmus esmakordselt eestikeelne piibel?
9. Millest piibel koosneb?
10. Nimeta O. W. Masingu raamatuid ja ajalehti!
11. Mille poolest oli K. J. Peterson tähtis?
12. Mis on ood?
13. Mis on pastoraal?
14. Mis on Kr. J. Petersoni tähtsaim teos?
15. Nimeta Kr. J. Petrsoni luuletusi!
16. Mis on müüt?
17. Nimeta FR. R. Faehlmanni müüte!
18. Mis ajalehte andis välja J. V. Jannsen?
19. Nimeta FR. R. Kreutzwaldi kaks tähtsaimat teost!
20. Millal ilmus "Kalevipoeg"?
21. Mis on eepos?
22. Nimeta rahvaste eeposi!
23. Mis on muinasjutt?
24. Nimeta L. Koidula luulekogusid ja luuletusi!
25. Mis teemadel rääkis C. R. Jakobson oma kõnedes?
26. Nimeta Ed. Bornhöhe teoseid!
Üldine ülevaade vanimast kirjandusest (õp lk 40-41 + vih)
Läti Henriku kroonika (õp lk 42 + vih)
Esimene eestikeelne piibel, piibli 10 käsku (õp lk 47-48 + vih)
Esimene eestikeelne raamat - katekismus (vih konspekt)
Otto Wilhelm Masing, tema tähtsus eesti kultuuriloos (õp lk 53-54)
Kristjan Jaak Peterson (vt 8. kl kirjanduse konspekti)
Rahvuslik ärkamisaeg
Üldine ülevaade rahvuslikust ärkamisajast (õp lk 66-68 + ülevaade siinsamas blogis)
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kultuurilooline panus (vih konspekt + õp lk 83)
Lydia Koidula (vih konspekt)
Carl Robert Jakobsoni Sakala ja 3 isamaakõnet (vih + õp lk 77-79)
Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" (vih konspekt + loetud teos)
romantism eesti kirjanduses - nt Bornhöhe, Koidula. Tuleta meelde romantismi tunnused (vt 8. kl kirjanduse konspektist)
Eesti Aleksandrikool
Eesti Kirjameeste Selts
Rahvusliku ärkamisaja olulisemad sündmused (siin võta appi ka ajaloos õpitud teadmised)
Rahvusliku ärkamisaja varjuküljed (Jannseni ja jakobsoni vastuolud)
Soovitan kõik teadmised mõistekaardile kanda ning seoste abil endale asi selgeks teha. Algus on Sul juba tehtud, nüüd pead veel veidi täiendama. Alati tuleb kasuks, kui Sa kellegagi koos õpid.
Jõudu!
Abistavaid küsimusi
1. Mida tähendab luulerida "kiri algab kirikust" eesti kultuuriloo seisukohalt?
2. Mis on kroonika?
3. Mis sajandil on kirjutatud Läti Henriku kroonika?
4. Mis on Maarjamaa?
5. Mis on katekismus?
6. Mis on esimene eestikeelne raamat, kes on selle autorid ja millal see ilmus?
7. Kes oli piibli tõlkimisel eestvedajaks?
8. Mis aastal ilmus esmakordselt eestikeelne piibel?
9. Millest piibel koosneb?
10. Nimeta O. W. Masingu raamatuid ja ajalehti!
11. Mille poolest oli K. J. Peterson tähtis?
12. Mis on ood?
13. Mis on pastoraal?
14. Mis on Kr. J. Petersoni tähtsaim teos?
15. Nimeta Kr. J. Petrsoni luuletusi!
16. Mis on müüt?
17. Nimeta FR. R. Faehlmanni müüte!
18. Mis ajalehte andis välja J. V. Jannsen?
19. Nimeta FR. R. Kreutzwaldi kaks tähtsaimat teost!
20. Millal ilmus "Kalevipoeg"?
21. Mis on eepos?
22. Nimeta rahvaste eeposi!
23. Mis on muinasjutt?
24. Nimeta L. Koidula luulekogusid ja luuletusi!
25. Mis teemadel rääkis C. R. Jakobson oma kõnedes?
26. Nimeta Ed. Bornhöhe teoseid!
Tuesday, November 11, 2008
9. klassile rahvusliku ärkamisaja KT materjali
See vaimustusrikas ärkamisaeg
Rahvusliku liikumise aega on nimetatud ka ärkamisajaks. Seda perioodi, 19. sajandi kolmandat veerandit, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised haridus- ja kultuurivallas.
Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele.
Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldavad ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. J. V. Jannsenit, kes andis välja nii Perno kui ka Eesti Postimeest, hakkas rahvas tema tegevuse tõttu austavalt Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi avastada.
Eesti soost autoriteetide esilekerkimine innustas inimesi looma seltse ja ühendusi. Vanimad seltsid olid nn laulu- ja mänguseltsid, kus tegutsesid laulu- ja pasunakoorid (1865. a asutatud Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas). Jannseni ja Vanemuise seltsi eestvõttel toimus Tartus I üldlaulupidu (1869), mis kujunes ärkamisaja kõrgpunktiks.
1870. aastatel asutati mitu kultuuriga seotud seltsi (nt Eesti Aleksandrikooli Komitee 1870, Eesti Kirjameeste Selts 1872), samuti põllumeeste ja tuletõrjeseltse. Eesti Aleksandrikoolist pidi saama esimene eestikeelne keskkool. Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eesti keele ja kirjanduse arendamine ning rahvaluule kogumine. Ärkamisaegse seltsiliikumise tähtsus seisnes eeskätt rahvuslike ülesannete levitamises.
Rahvuslikul ärkamisajal mõisteti, kuivõrd oluline on rahva haridus. Paljud tolleaegsed ettevõtmised saidki võimalikuks tänu rahva lugemis- ja kirjutamisoskusele. Suurt rolli etendasid maaharitlased – kooliõpetajad. Nende hooleks olid raamatukogud ja ajalehtede levitamine, nemad asutasid nooditundjatena koore ja orkestreid. Enamasti olid nad ise ka agarad koorilauljad ning ajalehtede kirjasaatjad.
Ärkamisaeg on rahvusliku eneseteadvuse kujunemise aeg. Nimetust „eestlane“ olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid (eestlased ise nimetasid ennast maarahvaks). Rahvusliku liikumise aastatel muutus aga „eestlane“ üldiseks. Sellelegi andis tõuke Johann Voldemar Jannsen, pöördudes oma ajalehe Perno Postimees (1857) avanumbris lugejate poole sõnadega „Terre, armas Eesti rahvas!“
Ärkamisaja põhimõtted ja rahvuse tähenduse sõnastasid 1860. aastail eeskätt Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Hurt pidas oluliseks rahva ajaloo säilitamist, nimetades rahvaluulet kõige väärtuslikumaks ajalooallikaks. Väga oluline oli Hurda arvates eestlastele tagasi anda nende rahvuslik uhkus. Jakobson pidas eesti rahvuse elujõu aluseks head haridust, korrastatud majandust ning inimeste võrdsust seaduste ees.
Rahvusliku liikumise püüdlused ja meeleolud väljendusid ka kirjanduses. 19. sajandi esimesel poolel oli ülekaalus tõlkekirjandus. Tõlkimise ja mugandamise võimalust kasutas enamik tolleaegseid kirjanikke, kaasa arvatud Kreutzwald ja Koidula. Eeskuju võeti peamiselt saksa valgustusajastu autoritelt. Kuna 19. sajandi haritlased olid õppinud saksa õppekeelega koolides, oli selline valik ka mõistetav.
19. sajandi II poolel suurenes algupärandite osa. Uus aeg vajas uut kirjandust ning lugejate eelistusedki olid muutunud. Näiteks Kreutzwald, kes kritiseeris halbu tõlkeid ja mugandusi, soovitas otsida jutuainest hoopis „oma külatänavast“. Rahvusromantilise kirjanduse silmapaistvamad saavutused on eepos „Kalevipoeg“ (1862) ning Lydia Koidula isamaaluule.
1871. aastal tekkisid vastuolud ärkamisaja liidrite Jannseni ja Jakobsoni vahel. Esimene püüdis olla baltisakslastele meele järgi, teise arvates pidi aga Eesti arengule olema kasu Vene tsaari Aleksander II toetusest. Kuna Jakobson ei saanud enam oma kirjutisi Eesti Postimehe veergudel avaldada, asutas ta 1878. a ajalehe Sakala. Sakalast sai rahvusliku liikumise kõige radikaalsem väljaanne, mis ründas nii baltlust kui ka kirikutegelasi. Jakob Hurt, n-ö kolmanda suuna esindaja, pidas poliitikast olulisemaks rahva vaimset, kultuurilist ja eetilist arengut.
1880. aastatel tabasid rahvuslikku liikumist venestusreformid, mis ohustasid ärkamisaja saavutusi: üks eestlaste püüete sümboleid Aleksandrikool avati venekeelse koolina. Mart Laar kirjutab järgmist: „Lõhenemisest ja tagasilöökidest hoolimata muutis rahvuslik liikumine Eestit kahekümne aastaga väga palju. Kuigi 1880ndate esimesel poolel tabas rahvuslikku liikumist mõõn, mida süvendas venestuse pealetung, ei kadunud saavutused kuhugi. Maarahvast, kes ei osanud ennast kindlalt määratleda, oli saanud Euroopa rahvus. Rahvuslik ärkamine oli haaranud järjest suuremaid rahvahulki, muutudes massiliseks. [---] Rahvusliku liikumise areng viis iseseisva Eesti riigi loomiseni 20. sajandil.“
Materjali:
Priit Ratassepp, Kirsi Rannaste, Karl Martin Sinijärv „Labürint III“. Kirjanduse õpik 9. klassile. Avita 2008.
Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele.
Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldavad ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. J. V. Jannsenit, kes andis välja nii Perno kui ka Eesti Postimeest, hakkas rahvas tema tegevuse tõttu austavalt Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi avastada.
Eesti soost autoriteetide esilekerkimine innustas inimesi looma seltse ja ühendusi. Vanimad seltsid olid nn laulu- ja mänguseltsid, kus tegutsesid laulu- ja pasunakoorid (1865. a asutatud Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas). Jannseni ja Vanemuise seltsi eestvõttel toimus Tartus I üldlaulupidu (1869), mis kujunes ärkamisaja kõrgpunktiks.
1870. aastatel asutati mitu kultuuriga seotud seltsi (nt Eesti Aleksandrikooli Komitee 1870, Eesti Kirjameeste Selts 1872), samuti põllumeeste ja tuletõrjeseltse. Eesti Aleksandrikoolist pidi saama esimene eestikeelne keskkool. Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eesti keele ja kirjanduse arendamine ning rahvaluule kogumine. Ärkamisaegse seltsiliikumise tähtsus seisnes eeskätt rahvuslike ülesannete levitamises.
Rahvuslikul ärkamisajal mõisteti, kuivõrd oluline on rahva haridus. Paljud tolleaegsed ettevõtmised saidki võimalikuks tänu rahva lugemis- ja kirjutamisoskusele. Suurt rolli etendasid maaharitlased – kooliõpetajad. Nende hooleks olid raamatukogud ja ajalehtede levitamine, nemad asutasid nooditundjatena koore ja orkestreid. Enamasti olid nad ise ka agarad koorilauljad ning ajalehtede kirjasaatjad.
Ärkamisaeg on rahvusliku eneseteadvuse kujunemise aeg. Nimetust „eestlane“ olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid (eestlased ise nimetasid ennast maarahvaks). Rahvusliku liikumise aastatel muutus aga „eestlane“ üldiseks. Sellelegi andis tõuke Johann Voldemar Jannsen, pöördudes oma ajalehe Perno Postimees (1857) avanumbris lugejate poole sõnadega „Terre, armas Eesti rahvas!“
Ärkamisaja põhimõtted ja rahvuse tähenduse sõnastasid 1860. aastail eeskätt Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Hurt pidas oluliseks rahva ajaloo säilitamist, nimetades rahvaluulet kõige väärtuslikumaks ajalooallikaks. Väga oluline oli Hurda arvates eestlastele tagasi anda nende rahvuslik uhkus. Jakobson pidas eesti rahvuse elujõu aluseks head haridust, korrastatud majandust ning inimeste võrdsust seaduste ees.
Rahvusliku liikumise püüdlused ja meeleolud väljendusid ka kirjanduses. 19. sajandi esimesel poolel oli ülekaalus tõlkekirjandus. Tõlkimise ja mugandamise võimalust kasutas enamik tolleaegseid kirjanikke, kaasa arvatud Kreutzwald ja Koidula. Eeskuju võeti peamiselt saksa valgustusajastu autoritelt. Kuna 19. sajandi haritlased olid õppinud saksa õppekeelega koolides, oli selline valik ka mõistetav.
19. sajandi II poolel suurenes algupärandite osa. Uus aeg vajas uut kirjandust ning lugejate eelistusedki olid muutunud. Näiteks Kreutzwald, kes kritiseeris halbu tõlkeid ja mugandusi, soovitas otsida jutuainest hoopis „oma külatänavast“. Rahvusromantilise kirjanduse silmapaistvamad saavutused on eepos „Kalevipoeg“ (1862) ning Lydia Koidula isamaaluule.
1871. aastal tekkisid vastuolud ärkamisaja liidrite Jannseni ja Jakobsoni vahel. Esimene püüdis olla baltisakslastele meele järgi, teise arvates pidi aga Eesti arengule olema kasu Vene tsaari Aleksander II toetusest. Kuna Jakobson ei saanud enam oma kirjutisi Eesti Postimehe veergudel avaldada, asutas ta 1878. a ajalehe Sakala. Sakalast sai rahvusliku liikumise kõige radikaalsem väljaanne, mis ründas nii baltlust kui ka kirikutegelasi. Jakob Hurt, n-ö kolmanda suuna esindaja, pidas poliitikast olulisemaks rahva vaimset, kultuurilist ja eetilist arengut.
1880. aastatel tabasid rahvuslikku liikumist venestusreformid, mis ohustasid ärkamisaja saavutusi: üks eestlaste püüete sümboleid Aleksandrikool avati venekeelse koolina. Mart Laar kirjutab järgmist: „Lõhenemisest ja tagasilöökidest hoolimata muutis rahvuslik liikumine Eestit kahekümne aastaga väga palju. Kuigi 1880ndate esimesel poolel tabas rahvuslikku liikumist mõõn, mida süvendas venestuse pealetung, ei kadunud saavutused kuhugi. Maarahvast, kes ei osanud ennast kindlalt määratleda, oli saanud Euroopa rahvus. Rahvuslik ärkamine oli haaranud järjest suuremaid rahvahulki, muutudes massiliseks. [---] Rahvusliku liikumise areng viis iseseisva Eesti riigi loomiseni 20. sajandil.“
Materjali:
Priit Ratassepp, Kirsi Rannaste, Karl Martin Sinijärv „Labürint III“. Kirjanduse õpik 9. klassile. Avita 2008.
Sunday, November 9, 2008
Luule KT kordamiseks 7. klassile
- Mida luule inimese jaoks tähendab? Õp lk 47
- Luule vorm: mille poolest erineb luule proosast? Õp lk 49-50
- Luule stiilikujundeid. Vihikust tabel + õp lk 51-52. Pead oskama seletada järgmisi kujundeid: epiteet, personifikatsioon, metafoor, võrdlus, onomatopöa, alliteratsioon, assonants. Igaühe kohta vähemalt üks näide!
- Luuležanrid. Vihikust mõistekaart + õp lk 59- 64. Pead oskama seletada žanre: haiku, ood, pastoraal, sonett, ballaad. Igaühe kohta vähemalt üks näide autori ja pealkirjaga!
- Pead oskama luuletust analüüsida. Selleks tuleta meelde tunnis õpitu, läbitehtu. Abiks on õp lk 57 1.-4. küs. Analüüsis on oluline nii luuletuse vormiline pool (riim, rütm, kõla- ja kõnekujundid, stroofide, värsside arv) kui sisu - mis mulje luuletus loob ja MIKS. Kindlasti pead oskama põhjendada.
- Pead oskama nimetada vähemalt 10 erinevat eesti luuletajat, neist natuke lähemalt pead teadma Doris Karevat, Paul-Eerik Rummot, Juhan Liivi, Lydia Koidulat ja Betti Alverit (pidite ise materjali otsima nende kohta, tunnis ka räägiti).
Subscribe to:
Posts (Atom)