SKK1100 EESTI KEELE VÄLJENDUSÕPETUS

AINEPROGRAMM

Õppeaine maht: 3 EAP
Auditoorse õppetöö vormid (tundide arv)
Loeng Harjutus/seminar Praktikum
Päevaõpe 20
Kaugõpe 12
Kontrollivorm: arvestus
Õppeaine eesmärgid:
Kinnistada üliõpilaste eesti õigekeelsuse alaseid teadmisi ja oskusi. Luua harjumus kasutada keelehooldeallikaid. Teadvustada eri funktsionaalstiilide olemasolu, arendada keeleliste valikute tegemise oskust. Anda võimalus kõne- ja väljendusoskuse praktiliseks arendamiseks ja avalikku esinemist toetavate tehniliste vahendite kasutamise õppimiseks.

Aine õpitulemused:
väljendavad ootusi õppijale õppeprotsessi lõppedes, õpitulemused on hinnatavad
Üliõpilane
· oskab koostada õigekirjanormidele vastavat teksti ja vigast teksti parandada;
· oskab koostada ülesehituselt loogilisi, stiililt sobivaid ja keelelt korrektseid tekste, sh ametikirju;
· oskab kasutada tähtsamaid keelehooldeallikaid;



Õppejõud:
Reet Igav
Eeldusained:
õppeaine läbimise eeltingimused

Õppeaine sisu:

Teema 1
Sissejuhatus
Eesti keele päritolu ja seisund, keelekorraldus ja selle hetkeseis, keelehoole, keelehooldeallikad.

Teema 2
Kirjalik tekst, tekstitüübid ja -liigid, registrite valik
Ülevaade funktsionaalstiilidest.
Ilukirjanduslikud: romaan, jutustus, luuletus jne. Publitsistlikud: uudis, intervjuu, juhtkiri, reportaaž, olemuslugu. Tarbetekstid: ametikirjad, määrused, juhendid, avaldused jne. Teadustekstid: uurimus, artikkel, essee.

Teema 3
Ortograafia põhiprintsiibid
Eesti ortograafia ja ortoeepia põhiprintsiibid.
Võõrsõnade ortograafia iseärasusi, tsitaatsõnad, võõrnimed.

Teema 4
Täheortograafia
Täheortograafia, algustäheortograafia

Teema 5
Kokku- ja lahkukirjutamine
Kokku- ja lahkukirjutamise reeglistik, põhiprintsiibid.

Teema 6
Morfoloogia
Veaohtlikud noomeni- ja verbivormid; numbrite kirjutamine

Teema 7
Süntaks

Lause õigekeelsus, arusaadavus, selgus, tihedus.
Sõnajärg. Lauseehitusvead. Rektsioon. Lauselühendid.

Teema 8
Interpunktsioon
Kirjavahemärgid.

Teema 9
Tekstiõpetus
Kompositsioon, kontekst, stiil, arutlus. Kirjalike tekstide analüüs. Stiilivead.

Teema 10
Teadustekst
Teadusteksti konventsioonid, tunnused. Refereerimine, tsiteerimine, lühendikasutus.

Teema 11
Tarbetekstid
Tarbetekstid, ametikirjad. Vormistussoovitusi.


Hindamisviisid ja –kriteeriumid:
õpieesmärkide saavutamise hindamise viis ning õpiväljundite omandamise tase (teadmiste kontroll)

igaks loengutunniks peavad tehtud olema etteantud ülesanded harjutustikust (lünkharjutused jm)
*kodused ülesanded hõlmavad teemasid 3–6

kursuse kestel toimub 3 kontrolltööd, mis on kohustuslikud
*1. kontrolltöö on teemade 3–6 peale
*2. kontrolltöö on teemade 7–8 peale
*3. kontrolltöö on teemade 9–11 peale
Kõik kontrolltööd peavad olema sooritatud positiivsele hindele.

kursuse kestel peab üliõpilane esitama korrektselt vormistatud CV ning essee etteantud teemal

CV hindamiskriteeriumid:
*CV peab sisaldama kõiki kohustuslikke vormiosi ja vastama tarbeteksti keele nõuetele

Essee hindamiskriteeriumid:
*Tekst peab olema tervik, sisaldama kõiki kompositsiooniosi (sissejuhatus, sisulõigud, kokkuvõte)
*Tekst peab olema gramaatiliselt korrektne, lausestus ladus, võib esineda üksikuid kergemaid vigu, mis ei takista üldist arusaamist
*Tekstis on kasutatud teemaga seotud terminoloogiat jm sõnavara
*Tekst on arusaadav ja ladus

kursus lõpeb arvestustööga
Hindamiskriteeriumid:
Arvestus koosneb praktilistest ülesannetest:
* ortograafia-, morfoloogia- ja süntaksiharjutustest;
* vigase, kohmaka ja konarliku teksti parandamisest;
* mingi kindla ülesandega teksti (nt avaldus, motivatsioonikiri vms) koostamisest




Täpsemad hindamiskriteeriumid esitatakse kursuse alguses.


Põhiõpik(ud):
Kasik, R, Erelt, M, Erelt, T. „Eesti keele väljendusõpetus” (kohustuslik). Tartu 2007.
„Õigekirja ja vormiõpetuse harjutusi“ (kohustuslik). Tartu 2008.
Erelt, T. „Eesti ortograafia“. Tallinn, 2005

Täiendav kirjandus:
Erelt, M. „Lause õigekeelsus”. Tartu 2009.
Erelt, M, Erelt, T, Ross, K. „Eesti keele käsiraamat”. Tallinn 2000.
„Eesti keele sõnaraamat ÕS“ . Tallinn 1999 ja 2006.
· Uuspõld, E. Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.
· Erelt, T., Leemets, T., Mäearu, S., Raadik, M. Keelenõuanne soovitab, Tallinn, 1996.
· Erelt, T., Erelt, M., Raadik, M., Leemets, T., Mäearu, S. Keelenõuanne soovitab. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2000.
· Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004.
· Hennoste, T. Sissejuhatus suulisesse eesti keelde. – Akadeemia 2000, nr 4–7.
· Kasik, R. Tekstianalüüs ja tekstihoole. – Keel ja Kirjandus 2002, lk 457 –463.
· Kull, R. Oskuskeel ja üldkeel.– Keel ja Kirjandus 2000, nr 8.
· Pullerits, P. Ajakirjanduse põhi˛anrid, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1997.
· Tavast, A. Eesti keeles arvutitest. – Õpetajate Leht, 18. aug 2000.


Metoodilised abi­materjalid ja interneti­viited lisamaterjalidele:
http://www.eki.ee/books/ekk07/
http://portaal.eki.ee/


Iseseisva töö korraldus:
ortorgaafia- ja morfoloogiaharjutused;
stiiliharjutused;
ametikirjade ja -tekstide kirjutamine;
ametikeele ja teaduskeele stiililine eripära;